Mis on uitnärv ehk nervus vagus ja kuidas seda stimuleerida?
Kas oled tundnud, et keha justkui ei oska või ei suuda enam päriselt puhata? Mõtted liiguvad edasi ka siis, kui päev on juba lõppenud, uni ei too soovitud puhkust või kõhus ja kehas on pidev pinge?
Võibolla oled kuulnud, et keha, meel ja närvisüsteem on omavahel tihedalt seotud ning üks oluline osa sellest ühendusest on uitnärv ehk nervus vagus.
Mis on uitnärv ehk nervus vagus?
Uitnärv on kümnes kraniaalnärv, mis saab alguse ajutüvest ja liigub läbi kaela edasi rindkeresse ja kõhuõõnde. See on oluline osa parasümpaatilisest närvisüsteemist, mis osaleb puhkuse, taastumise ja seedimisega seotud protsessides.
Uitnärv aitab vahendada infot aju ja keha erinevate piirkondade vahel ning on seotud ka südame, hingamise ja seedesüsteemi regulatsiooniga.
Üks huvitav fakt, mis seda ühendust hästi kirjeldab: umbes 80–90% uitnärvi kiududest kannab infot kehast ajju, mitte vastupidi.
Aju ei ole ainult käskija, kes kehale korraldusi jagab, vaid ka keha annab pidevalt ajule tagasisidet, mida ta tunneb ja vajab. See on üks põhjus, miks kehapraktika võib mõjutada ka seda, kuidas me end vaimselt tunneme, mitte ainult vastupidi.
Seetõttu räägitakse uitnärvist sageli ka seoses stressi, närvisüsteemi tasakaalu ja keha taastumisvõimega.
Me ei saa uitnärvi lihtsalt ühe harjutusega „sisse lülitada". Küll aga saame luua oma kehale tingimusi, mis toetavad liikumist suurema rahu ja taastumise ning tervenemise poole.
Kui keha on pikaajaliselt pinges
Igapäevane elu hoiab meid sageli yangilikus ehk tegemise energias, reageerimise ja kiire kohanemise režiimis. Selle pideva kuhjumise taustal, kui me ei saa piisavalt võimalust peatuda, võib olla keeruline lõõgastuda päriselt ka puhkehetkedel.
Võime märgata enam:
sisemist rahutust;
pinget kehas;
raskust mõtteid vaigistada;
pinnapealset või kiiret hingamist;
uneprobleeme;
tunnet, et oled küll väsinud, kuid ei oska puhata.
Keha ja närvisüsteemi seisundit mõjutavad väga paljud tegurid. Kuid teadlik aeglustumine ja keha kuulamine võivad olla üks viis oma heaolu toetada.
Miks sobib yin jooga siia nii hästi?
Yin jooga ei palu meil rohkem teha vaid kutsub peatuma ja aeglustuma. Asendites püsitakse pikemalt, kasutades vajadusel toetavaid elemente ning andes kehale ja iseendale aega märgata, mis tegelikult olemises toimub. Kõige olulisem on olla teadlikult kohal, hingata, pehmeneda ja kuulata. Just aeglustumine võib luua ruumi rahulikumale hingamisele ja suuremale kehatunnetusele.
Uuringud viitavad, et erinevad jooga- ja keha-meele praktikad võivad mõjutada autonoomse närvisüsteemi regulatsiooni ning südame löögisageduse varieeruvust.
Minu jaoks tulebki siin esile yin jooga ilu: me ei sunni keha rahunema vaid loome turvalise ruumi, kus rahunemine saab loomulikult, inimese enda toimimist arvesse võttes toimuda.
Hingamine – lihtne sild keha ja meele vahel
Yin jooga praktikas muutub hingamine sageli loomulikult aeglasemaks, pikemaks ja teadlikumaks.
Pikk ja rahulik väljahingamine käivitab parasümpaatilise närvisüsteemi, kuna väljahingamine on rohkem seotud parasümpaatilise, sissehingamine aga sümpaatilise närvisüsteemiga.
Proovi näiteks: hinga rahulikult sisse ja lase väljahingamisel muutuda veidi pikemaks. Mitte pingutades. Lihtsalt lubades. Teadvusta kogemust ja enestunde muutust.
Keha kuulamine on samuti praktika
Yin jooga üks väärtuslikumaid tööriistu on võimalus tulla meelemürast tähelepanuga tagasi kehasse: Mida ma praegu tunnen? Kus on pinge? Kus ma saan natuke pehmeneda? Kas mu hingamine liigub vabalt? Kas mul on vaja rohkem tuge?
Selline tähelepanu muudab meie suhet kehaga teadlikumaks, oskuse lugeda infot.
Keha räägib ja nagu eespool mainitud, kannab suurem osa uitnärvi teabest just sellest suunast, kehast ajju. Yin õpetab kuulama.
Uitnärv ja seedimine – keha sisemine dialoog
Uitnärv osaleb ka seedesüsteemi regulatsioonis ning on üks kommunikatsiooni osadest aju ja seedetrakti vahel. See on põhjus, miks räägitakse üha enam aju-soolestiku teljest.
Uitnärv ei ole seejuures ainult „taustal töötav" ühendustee. Parasümpaatiline aktivatsioon, mida uitnärv vahendab on seotud ka põletikuliste protsesside reguleerimisega kehas. Rahulikum närvisüsteem võib seega mõjutada mitte ainult enesetunnet, vaid ka seda, kuidas keha stressile füsioloogilisel tasandil reageerib.
Stress ja närvisüsteemi seisund võivad mõjutada seedimist ning samal ajal mõjutavad keha ja seedetrakti signaalid ka meie enesetunnet. Siin ei ole ühte lihtsat lahendust ega põhjust omistada kõigile seedevaevustele uitnärvi. Küll aga on keha tervikliku heaolu seisukohast oluline märgata, kuidas meie stress, puhkus, hingamine, liikumine ja seedimine omavahel seotud on.
Mida saad teha juba täna?
Sa ei pea alustama suurest muutusest. Peatu hetkeks. Pane tähele oma keha. Hinga aeglasemalt – proovi näiteks hingata umbes 6 korda minutis ja lase väljahingamisel olla veidi pikem kui sissehingamine. Lase õlgadel vajuda. Tunne, kuidas jalad toetuvad maale.
Ja küsi endalt: „Kas ma saan praegu teha midagi vähem?"
Võib-olla ongi see esimese sammuna kõige olulisem praktika. Mitte lisada oma päeva veel üht ülesannet, vaid anda kehale ja iseendale hetk, kus ei pea midagi tegema, kui lihtsalt olema.
Yin jooga ja meditatsioon – see on ruum, kus saad lihtsalt olla
Yin jooga kui olemuselt somaatilise praktika oma ellu toomine vähendab vaimset ja füüsilist pinget, alandab ärevust, kergendab uinumist ja loob üldist rahu meie sees ja ümber.
Oled südamest oodatud yin jooga ja meditatsiooni tundidesse igal kolmapäeval kell 18 ja pühapäeval kell 17 hubasesse Elujõusaali, Viimsi või 1:1le eratundi. Täpsema info tundide kohta leiad siit.
Osalema on oodatud kõik ja eelnev joogakogemus ei ole vajalik. Osalemissoovist kirjuta mulle palun aadressil: anna@loovjooga.ee .
Oled südamest oodatud!
Anna
Loovjooga looja, yin jooga ja meditatsiooni õpetaja
Comments